Meniere'i haigusega silmitsi ilma hirmuta

  Heinar Kudevita   

      Elu võib olla masendav. Me oleme elanud aastaid ühtlases temmpos. Meil on muidugi olnud oma tõusud ja mõõnad, kuid elu läheb lihtsalt edasi. Aga siis äkki juhtub midagi ootamatut. Midagi, mille vastu me ei ole valmistunud. Tragöödia kipub tabama meid siis, kui me seda kõige vähem ootame ja sageli siis, kui oleme kõige haavatavamad.
      Selline on Meniere'i haiguse olemus. Kõik läheb hästi, kuni ühel päeval enam nii ei ole. Hetkega muutub kõik. Kõigepealt tuleb hirm tundmatu ees. Peapöörituse all kannatamine ilma keegi selgitaks meile midagi. Kui olete kangekaelne nagu mina, võib see kesta kuid. Ma kannatasin rohkem kui neli kuud, enne kui leppisin tõsiasjaga, et minuga on midagi valesti. Kulus rohkem kui üks väga raske vertiigohoog, enne kui ma arstile aja sain.
       Edasi tuli diagnoos. Oh ei, mitte kohe! Õige diagnoosi saamiseks kulus mitmeid visiite erinevate arstide juurde. Loodetavasti leidsite teie esimesel katsel suurepärase kõrva-, nina- ja kurguarsti. Mina küll mitte. Minu arstide eesmärgiks näis olevat saada see lootusetu juhtum võimalikult kiiresti kaelast ära. Ma ei ütleks lausa, et mind ilma abita jäeti. Ei, seda mitte. Mulle pakuti mitmeid ravimeid, millel, nagu ma hiljem veendusin, ei olnud Meniere`i haigusega vähematki tegemist. Aga et mul nimetatud haigus on, ei vaevunud keegi välja selgitama.
      Ma olin esimest korda peale arsti külastamist nõutu. Mulle ei selgitatud mitte kõige vähematki. Mis seal veel selgitamisest rääkida, kui isegi haiguse nimi näis arstile võõras olevat. Alles palju hiljem sain ma selgeks külma karmi tõe; mul on ravimatu haigus nimega Meniere'i haigus. Sisekõrva seisund, mis põhjustab peapööritust, kuulmislangust ja paljusid muid kurnavaid sümptomeid. Kui teil veab, pakub teie arst teile lootust ja soovitusi ravi kohta. Kui ei, siis ilmselt jääte üksi oma lootusetuse ja meeleheite tundega.
       Tõenäoliselt lähete koju ja otsite Google'ist Meniere'i haigust. Kohe tulvavad teile vastu arvukad leheküljed vastuoluliste ja sageli hirmuäratavate aruannetega.
       Minu haigestumise ajal ei olnud veel internetti ja ega ma kohe ka endale seda lubada ei saanud, kui see ilmus. Aga kui see juhtus, siis ei leidnud ma sellest lohutust. Tuulasin tundide kaupa internetis ja lootusetus suurenes pidevalt. Ravi ei ole! Meditsiin ei suuda aidata! Peate ise hakkama saama! Suurepärased uudised inimese jaoks, kes näeb enda ees tunnelit, aga mitte valgust selle teises otsass. Nagu paljud teist, tundsin ka mina end eksinuna ja lootusetuna ning otsin meeleheitlikult vastuseid.      Kuna Meniere'i haigus on idiopaatiline haigus, mis tähendab, et põhjus pole teada, on isegi Meniere'i haiguse määratlemine keeruline. Ekspertide seas pole selget määratlust ja teooriad selle kohta, mis põhjustab Meniere'i, erinevad isegi autoriteetsetes meditsiinilistes väljaannetes. Asjade lihtsustamiseks olen välja toonud põhimääratluse: Meniere'i haigus on seisund, mille puhul patsiendil esinevad järgmised sümptomid, kusjuures kõik muud teadaolevad sarnaseid sümptomeid tekitavad põhjused on välistatud:.

• pöörlev vertiigo (tunne, nagu ruum pöörleks)
• täiskõrvatunne või survetunne kõrvades
• progresseeruv kuulmiskaotus
• helide kuulmine, kui neid ei ole olemas, üldtuntud kui tinnitus.

   Sümptomid esinevad tavaliselt üksikute episoodidena või haigushoogudena, mis on erineva intensiivsuse ja kestusega. Episoodi ajal võib patsient kogeda iiveldust, väsimust, keskendumisraskusi ja mälu puudulikust (mida nimetatakse "aju uduks") või mitmeid muid sümptomeid. Haigushoog võib kesta minutitest tundideni ja tavaliselt tunneb patsient end pärast selle lõppemist täiesti kurnatuna.
      Kõige tähtsam on mõista, et kui teil on sümptomid, siis miski need sümptomid ju ometi vallandas. Need vallandajad on inimestel erinevad, kuid neil on palju ühiseid jooni. On väga oluline mõista, et need on olemas ja et teie vallandajate avastamine on eduka ravi võti.
     Sümptomid on sageli võimalik kontrolli alla saada ja see on tõenäoliselt lihtsam, kui eeldate. See nõuab julgust ja pingutust, kuid see on teie võimuses. Olete ainus, kes saab teha edu saavutamiseks vajalikke muudatusi. Tunnistage oma jõudu ja ärge laske kellelgi end vastupidises veenda. Tee tervise poole algab esimese sammu tegemisest. Olge julge, otsustage kohe teha, mis on paremaks muutumiseks vajalik. Tehke see esimene samm ja ärge kunagi vaadake tagasi.

Kuidas leida õige arst Meniere'i haigusega toimetulekuks

      Selleks sammuks oleks pädeva arsti leidmine. Kuid seda on lihtsam soovitada, kui täide viia. Kui teil on Meniere'i haigus, võib asjatundliku arsti leidmine olla äärmiselt keeruline. See on nii laastav haigus ja selle haruldus muudab selle enamiku perearstide ja isegi paljude spetsialistide jaoks ülepääsmatuks. Ja see on kahetsusväärne, sest ilma korraliku arstiabi ja juhendamiseta on lihtne lootust kaotada.
      Kui teil on olnud õnnetus haigestuda Meniere`i haigusesse, teate te juba, mida tähendab põdemine. Õige diagnoosi panek an aeganõudev ja võimalik ainult siis, kui välistada kõik muud muud haigused, mis võivad tekitada sarnaseid sümptomeid, nagu teil esinevad. Seega me vajame arsti, kes kinnitaks diagnoosi Diagnoos annab meie kannatustele nime ning sihi, mille suunas tegutseda.
     See samm on tõenäoliselt kõige olulisem asi, mida teha. Teie arsti isiksus ja mõtteviis võivad teid muuta või murda. Õige arst võib olla vajalik jõud, mis viib teid haiguse aktsepteerimise ja tervise poole. Ebapädev arst võib teid kahjustada.
      Alustuseks vastake mõnele lihtsale küsimusele oma praeguse arsti kohta:

.

 • Kuidas kulges teie esimene kohtumine arstiga? Kas ta suhtus teie juhtumisse kaastunde ja arusaamisega?

  ◦ Minu esimene arst kindlasti mitte. Tema ükskõikne ja hoolimatu suhtumine tekitas mulle palju tarbetuid kannatusi.
◦ Teie arst peab olema arusaav; see on teie taastumise teel väga oluline.

 • Kas pärast arstiga kohtumist jäi teile lootuse või lootusetuse tunne?

 ◦ Vastus räägib teie arsti mõtteviisist ja sellest tulenevalt ka teie mõtteviisist.
◦ Kui teie arst ei anna teile lootust, konsulteerige teise arstiga.

 • Kas teie arst vastas kõigile teie küsimustele?

 ◦ Oluline on tunda, et teie arst on huvitatud teie tervisest.
◦ Kui ta teid ei toeta, võib teil tekkida tunne, et olete täiesti üksi.

 • Lõpetuseks, mida te tundsite, kui kohtumiselt lahkusite?

◦ Kui tundsite end oma arsti suhtes ebakindlana või ta ei osanud vastata teie küsimustele, otsige kõhklemata uus arst.

Õige arst võib kõike muuta:

      Minu esimene arst oli vanemapoolne kõrvaarst, sest minu esimeseks mõtteks oli, et mu kõrvad on vaiku täis. Selle arvamuse kasuks rääkis survetunne kõrvas. Kuigi niihästi see, kui ka pearinglus (tinnitust mul siis veel ei olnud), millest ma talle rääkisin, oleks juba ise pidanud andma märku Meniere`i haiguse võimalikkusest, ei maininud ta kordagi seda. Veelgi enam, ta ei teinud katsetki minu sümptomites selgust saada. Ometi läksin ma ju tema juurde põhjusega, mitte ajaviiteks. Kaebasin survetunde üle kõrvas, kuid läbivaatusel osutus kõrv puhtaks. Mis selle survetunde siis tekitas? Ei mingit kommentaari!
      Lahkusin tema kabinetist sama targana, kui sinna minnes, mind valdas hirm ja segadus. Järgnevad visiidid perearsti juurde ei toonud samuti mingit selgust. Alles tükk aega hiljem sattusin neuroloogi vastuvõtule, kes mulle ka diagnoosi pani. Kuid sellega asi piirduski. Mingeid nõuandeid ta mulle anda ei osanud, mida võib ehk tema nooruse süüks panna.

Kuidas leida õige arst:

     Alustame põhitõdedest. Arsti, kes on spetsialiseerunud kõrva-, nina- ja kurguhaigustele, nimetatakse otolarüngoloogiks või lühidalt ENT (ear-nose-throat). Probleem on selles, et paljudel kõrva-nina-kurguarstidel pole Meniere'i haiguse ravis palju kogemusi, kui üldse. ... Põhjus seisneb selles, et Meniere`i puhul puudub traditsiooniline meditsiiniline ravi ja seetõttu ei vaevu arstid selgitama patsiendile ebatraditsioonilisi teraapiaid ehkki need on olemas. Vähesel määral on olukord siiski paranema hakanud ja rohkem arste on hakanud pöörama tähelepanu Meniere`i haigusele. Neid on siiski veel suhteliselt vähe ja mitte kõik haigestunud ei saa õiget diagnoosi, mis neid juhataks edasist abi otsima.
      Kui te sattusite arsti juurde, vaadake, kuidas ta tegutseb.

Mida võttis teie arst ette teie olukorra kindlakstegemiseks?
Meniere`i haiguse puhul on oluline välistada üksteise järele kõik haigused, mis kutsuvad esile samasuguseid sümptomeid. Kas teie arst alustas sellega, et uuris teie haiguste ajalugu?
Kas teie arst andis teile saatekirja magnettomograalilistele uringutele, et välistada võimalike ajukasvajate olemasolu?
Kas teie arst saatis teid nüstagmomeetrilisse kontrolli?

       Kui vastused kõikidele küsimustele on „ei”, siis järelikult ei ole see arst tuttav Meniere`i haigusega ja te peate hakkama otsima uut arsti.

   Hiljutises vestluses ühe maailma juhtiva Meniere`i haiguste asjatundjaga, professor Ilmari Pyykköga Soomest, käis ta välja esmapilgul kaks teineteisele vastukäivat tõdemust:

1. arstid ei taha diagnoosida Meniere`i haigust;
2. arstid diagnoosivad Meniere`i haigust liiga kergekäeliselt;

        Näitena tõi ta Soome Meniere-liidu olukorra, kus täpsemal uurimisel leiti, et umbes 10% Menier`i haiguse diagnoosi saanutest põdes tegelikult vestibulaarneuroniiti, mis on hoopis teine haigus ja mida ravitakse täiesti erinevalt. Ometi olid inimesed kõik saanud ametliku diagnoosi arstidelt.

Mida muudab diagnoosi saamine?

      Hea küsimus. Sageli tuuakse selle küsimuse toetuseks fakt, et Meniere`i haigusele puudub ravi, seega, mis vahet on, kas teil on diagnoos või mitte. On vahe! Ja suur vahe. Tõsi – tablettidega seda haigust ei ravi, aga elustiili muutmisega on võimalik leevendada haiguse sümptomeid. Ja selleks on olemas arvukaid soovitusi. Nüüd jääb kogu asi pidama selle taha, kas me viitsime hakata enda heaks vaeva nägema või mitte. Elustiili muutmine ei ole lihtne, kuid siiski väärib katsetamist. Samas tuleb meeles pidada, et see ei ole mitte ühepäevane ettevõtmine, vaid võib kesta kogu meie edasise elu. Aga vabanemine haigushoogudest ja tinnitusega harjumine on ju ometi seda väärt.

Mis on teine samm?

      Rääkisime esimesest sammust. Järelikult on olemas ka teine samm. Selleks sammuks oleks saatusekaaslaste leidmine. See on väga oluline. Peamiselt põhjusel, et Meniere`i haigus on väga individuaalne ja esineb erinevatel inimestel erinevalt. Kui teil ja saatusekaaslastel on diagnoositud Meniere`i haigus, võite saada teada nendest erinevustest. Siis te ei pettu enam, kui need ravimeetodid, mis aitasid teisi inimesi, ei osutugi efektiivseteks teie puhul.
    Kuidas leida saatusekaaslasi? See ei ole tänapäeval raske. Meiegi ühingu kohta on palju juttu ja minu poolt avaldatud kirjandust leidub seal piisavalt. Kui teil on võõrkeelte oskust, on info leidmine veelgi lihtsam. Kuid ... võtke hoogu maha. Kasuliku info kõrval leidub internetis ka palju petlikke lootusi andvaid teateid. Kui teile lubatakse täielikku ja kohest tervenemist Meniere`i haigusest ja tinnitusest, lahkuge sellelt leheküljelt ilma selle sisusse süvenemata, sest see, mida te sealt leiate, on vale! Leppige sellega, et hetkel ei paku meditsiin mingeid ravimeid, millel oleks tervendav mõju. Ainus, mida te teha saate, on oma eluviiside muutus. Võimalik, et isegi radikaalselt.
      Mitte alati ei leia te soovitud infot ka erinevaid foorumeid külastades. Üks tinnituse ja Meniere`i foorumitega tegelev inimene mainis koguni, et need võivad tekitada abituse tunde. Miks nii? Põhjus ei ole mitte selles, et nende haiguste vastu ei ole võimalik abi leida, vaid selles, et inimesed, kes on saanud kergendust oma olukorrale, lihtsalt lahkuvad foorumitest, sest nad ei pea nendes osalemist enam vajalikuks. Ja nii jäävadki foorumitesse alles vaid appihüüded ja lootusetud postitused. Ärge laske ennast nendest häirida. Arutage oma saatusekaaslastega üksikasjalikult, mida te üle elate ja mida te olete teinud selle parandamiseks. Võib-olla koorub vestluses pikapeale välja tõde, mis kannatab katsetamist.

      Sageli juhtub, et inimene küll ühineb foorumiga, kuid ei osale selle töös. Seda on hästi näha ka meie foorumis, kus on ligikaudu 700 osalejat, kuid tegelikus vestluses osaleb vaid maksimaalselt paarkümmend. Sellisel juhul on raske otsustada, milline teema on huvipakkuv või millest võib lihtsamalt üle minna. Kuna mina ise olen menieerik koos kõige sellega, mida see haigus kaasa toob, siis olen muidugi huvitatud sellest teemast. Samas on meil ilmselt palju neid, kelle jaoks Meniere`i haigus jääb võõraks. Sellepärast ma tahaksingi väga teada, milles seisneb nende probleem, mis huvitab neid kõige rohkem, et ka neid kutsuda kaasa aktiivselt osalema meie foorumi töös. Niisiis, kui meie saatuseks on vilistavad kõrvad või tasakaalu kobavad jalad, peame leppima sellega, kui paratamatusega ja katsetama kõike, mis võimalik. Eelkõige aga me peame saama üle oma hirmu ja lootusetuse tundest, Koos on see lihtsam.